Depopulatsioon

On loomulik käitumine nende poolt, kes on võimul ja kellel pole ka muud suurt teha, alati vaadata tulevikku ja mõelda oma ellujäämise võimalikkusest. Jätkusuutlikkus ainult seda tähendabki, sellepärast nad treenivadki rahvamasse aina vähem sööma ja aina vähem tarbima, liikudes uude, post-konsumeristlikku ühiskonda, loomulikult seni, kuni nad vähehaaval maha surevad teatud ajaperioodi jooksul. Lääneriikides on nimelt suurem enamus rahvast juba steriilne ja see on läbi viidud kui varjatud sõda, nähtamatu sõda läbi toidu ja vaktsineerimiste.

Sa ei hakka tipus korraldama rahvastiku vähendamise konverentse 1920ndatel ja siis ootad käed rüpes 80 aastat. Ei. Neil on maailmatasemel kohtumised, sest nad teavad, et nad peavad rakendama oma plaane ja nad teavad ka, et nad ei leia rahva seast selleks vabatahtlikke; seega nad lihtsalt viivad selle läbi.

Statistika tõestab seda kõike. Ja mitte ainult seetõttu, nagu Chales Gaulton Darwin ütles: kui me suudame hävitada pereühiku ja julgustama naisi ostma autosid ja omama nende endi isiklikke maju ja elama elustiili, kus akumuleeruksid materiaalsed väärtused, asendades sellega abielupartnerit... - neil hakkab vähem lapsi olema ja lõpuks nad ei soovigi neid. Seda on juhtunud juba üle Läänemaailma. Uuringud tõestavad seda; ligi pooled küsitletud naistest ütlevad, et ma ei soovigi lapsi saada, mis on loomulikult nende õigus. Nad ei soovi seda, parema meelega on neil nende vabadus püüelda ja olla ilus igavesti. See on suur idee naiste peas, nad ei näe ennast vananemas. Mõned noormehed samuti teatud ajahetkel tajuvad sama asja, nad ei näe end vananemas. Nad tahavad olla igavesti kui Peeter Paan ja taluvad vananemist kohutavalt-kohutavalt halvasti.