Sõjad

Alati on olnud orjust ühes või teises vormis. Samuti pole olnud aega, kus inimesed oleksid saanud elada rahus, et terve põlvkond oleks kestnud läbi rahu ajastu. Seda pole lihtsalt toimunud. Seda pole lastud juhtuda, sest need, kes valitsevad riike, planeerivad ühtlasi ka sõdu. Kui pikemat aega valitseb seisak ning inimesed muutunud liiga muretuteks ning aina vastumeelsemalt järgitakse seadusi, mis tagavad maksude tõstmise, ja siis põristatakse sõjatrumme nende vahele, nagu vanadel aegadel, ainult selleks, et hoida asju liikumises. Siis inimesed pöörduvad valitsuste poole ja ütlevad: päästke meid, kaitske meid, ja see ajab nad uuesti teovormi. Sellised nippe mõisteti väga hästi. Mängu ilu seisnes vanasti selles, et sageli olid vastamisi sõdivate maade valitsejad omavahel nõod. Selline lood olid tavaline läbi keskaja, et lähisuguluses olevad kuningad sõdisid omavahel. Taoline tehnika on sama vana, kui mäed, nagu öeldakse.

Need perekonnad, kelle valduses on varandus, nagu Rothschildid, ei saanud seda ootamatult kaltsude korjamisega. Nad olid juba varakad enne seda. Tegelikult teevad nad täpselt sama, nagu kuningad. Kuninglikud perekonnad abielluvad omavahel, et hoida varandust ja maid ja võimu ning neile laenajad teevad nüüd sama. Ei midagi uut päikese all; kuigi nad toetavad tipp-ajutruste, sest midagi pole sellest tähtsamat nende ellujäämist silmas pidades - olles kõige arenenum liik meie planeedil - nii arvavad nad vähemalt ise. Neil on mitmeid viise, kuidas nad seda teineteisele näitavad või üritavad teineteisele tõestada, nagu "ilmutatud saatus" või sellest, kuidas nad on "valitud" ja see "valitus" on andnud neile võimu, juhtides neid ohutult läbi kõigi nende sajandite. Nad mõtlevad välja mitmeid taolisi kauneid jutte, et varjata seda, millega nad tegelikult tegelevad.