kolmapäev, 27. oktoober 2010

Avalikud suhted

Rääkides Bernay’st veel, Freudi nõost, sellest, kes andis Põhja-Ameerikale ja ka Lääne-Euroopale tema kultuuri, tarbimisühiskonna. Ning see puudutab ka lõiku Guatemalast rääkivas artiklis, kuigi Bernays’ist pole siin üldse juttu. Nimelt, samal ajal olid USA valitsusel ja USA korporatsioonidel tugevad huvid Ladina-Ameerikas, riigil eriti, massiivsel Ameerikas asuval United Fruit Company tõttu. See oli see, millel rajanes kogu riigi majandus. Ja lõpuks pääses president rahvast esindama. Ta tahtis anda osa oma võimust rahvale tagasi. Sest neil puudus igasugune võim. Neid valitseti nagu orje. Ja Bernays asutas USA’s paikneva filmikompanii. Nüüd juhtis Bernays suurimat avalike suhete kompaniid Ühendriikides, võibolla ka maailmas. Ja see erafilmikompanii mis tal oli, avaldas professionaalset tüüpi uudiseid, mis olid kõik valesid täis loomulikult ja lasi kuude ja kuude kaupa välja uudiseid Guatemalas valitsevast kommunismist. Tema klient oli muide Ladina-Ameerika United Fruit Company. See oli tema üks suurimaid äripartnereid. Niisiis, et aidata seda klienti ja saada tasutud, ta ajas Ameerika sõtta ja Guatemalat vallutama. Siin on näide üksikisikust, kes on avalike suhete juht, kasutades filmikompaniid, mis oli asutatud selleks, et sõda valla päästa. Ja ta riisus selle eest miljoneid kokku. See oli samas artiklis aga muidugi ei maininud nad Bernays'i kuskil.



 

laupäev, 23. oktoober 2010

Mina sajand

Üks dokumentaal, mida soovitan kõigil vaadata, on Adam Curtise "Mina sajand" (The Century Of Self). Eriti osa, mis räägib rahvahulkade psühholoogiast ja manipulatsioonist. Seal räägitakse ka sellisest mehest, nagu seda oli juudisoost propagandist Edward Louis Bernays'ist (1891-1995), kes oli muide Sigmund Freudi nõbu. Ta töötas USA presidentide heaks ja aitas luua ameerika kultuuri. Ta suutis panna ameerika naised suitsetama, nii, et nemad arvasid, et see vabastab neist meeste maailmast. Ta sai suurepäraselt aru, mida ta tegi ja kuidas nad regeerivad. Ta suutis nad isegi baarides jooma panna, otse meeste maailma. Jah, me teeme seda; jah, meil on õigus seda teha. Ei, asi polnud üldsegi selles. Asi oli selles, kuidas muuta ameerika ühiskonda sedavõrd, et see ei pöörduks enam kunagi vana juurde tagasi. Mitte nende huvides, mitte inimeste huvides, vaid valitsejate huvides. Need meistermaagid töötavad siiani selle kallal. Me ei taju, et peaaegu kõik, mida me teeme, moehullused, mida me läbi elame, isegi hobid, mida me harrastame, on kõik reklaamitud meile tipust alla. Väga vähesed inimestest tõesti teavad, kust nende ideed tulevad. Nad isegi ei küsi, kust nad tulevad. Nad lihtsalt võtavad selle omaks. Nemad õpivad läbi osmoosi, nagu Jaques Ellul ütles. Ja see on täiesti tõsi.

Nad alati alustavad vanemate inimestega oma programmi, sest vanemad inimesed, ühiskonnas, kuhu meid on kasvatatud, nagu kõiki on treenitud; et NOOR generatsioon loeb. Vana on HALB ja noor on HEA. Nad tegid seda põhjusel, et eraldada generatsioone, nii, et vanemaid ei respekteeritaks ja puuduks kommunikatsioon noortega ja siis antakse noortele ideaalid ja isegi võime ellu jääda. See on suur osa sellest kõigest, suur osa. Kõik on nüüd hirmul saada 25-aastaseks või vanemaks. See ei ole normaalne. Miks te arvate, et see niimoodi kavandati? SEE kavandati sinu jaoks. Muusikatööstuses, väga, väga tipus, tüübid otsustavad, milline lugu saab edetabelis 1, 2, 3, 4, 5, koha, ning samuti palju muud, mitte noored ei tee seda. Ja need on väga VANAD inimesed, lipsudes ja pintsakutes. Täpselt sama on filmidega, mida sa lähed vaatama, sinu suuri number üks hitte, mis on täis ennustavat programmeerimist. Need ei ole noored inimesed. Need on väga VANAD inimesed. Ja siiski need on need inimesed, kes annavad SULLE noortekultuuri , ühiskonnale kopeerimiseks. Päris põnev, mis?

reede, 22. oktoober 2010

Pankurite kommunism

Kogu Euroopa oli mitmeid, mitmeid aastaid sulandatud ühte blokki ja nüüd nad lammutavad maha tegelikud riigid neid regionaliseerides. Nad tegelikult lõiguvad riigid tükkideks ja müüvad need jupphaaval maha erakorporatsioonide kätte. See oli planeeritud ette juba 19. sajandil ja seda võib leida isegi Karl Marxi kirjutistes. Ta rääkis moodustuvatest kaubandusblokkidest. Tuletagem meelde; kogu marksismi idee, jättes kõrvale kommunismi ja kommunismi baasteooria, on vältimatu maade ja rahvuste hääbumine; nad kutsusid neid riikideks. Loomulikult teda rahastati töötamaks kommunistliku partei heaks, mis PÕHINES Londonis, kus asub Londoni City. Londoni City valitses maailma kaubanduse üle läbi Rothschildide ja teiste pankurite, kes seal asusid. Nad andsid teile Londoni Metallibörsi, kogu maailma metallide kauplemine käis seal vastavalt nende väärtusele, neile määratud hindadele, sama käis kulla-ja hõbedavahetuse ning kõige muu kohta. Neil oli see kõik olemas, seega need mehed on tegelenud sellega väga kaua aega, aga muidugi ei teinud nad seda kõike ainult ise. Selleks olid juba olemas vastavad organisatsioonid ja kindlasti panid nad Rothschildid, kui nende esindajad etteotsa, et valitseda suurt osa maailma.

Samuti võib leida kommunismi kirjutistest - ja siin on kõige võti - et lõppude lõpuks kommunism oli finantseeritud Lääne POOLT. Selle kohta on mitmeid raamatuid kirjutatud. Näiteks professor Anthony Suttoni Wall Street ja bolshevike revolutsioon (The Wall Street and the Bolshevik Revolution) on väga hea alustuseks. Neid on mitmeid veel välja antud ja nad annavad teile detailse, faktilise, tõestatava informatsiooni, dokumenteeritud informatsiooni, kuidas suurpangad-ja korporatsioonid aitasid rahastada bolshevike revolutsiooni Venemaal, andes meile külma sõja ja kõige muu aastaid hiljem. Võite küsida; miks nad pidid seda tegema? Nad olid huvitatud seadmaks üles erinevat tüüpi süsteeme, neid testides, et kogu maailm sellega kaasa läheks. Siis me muudkui kohandume ja kohandume sellisteks, kes ülepaneedilise kontrolli alla jäävad. See on just see, mis tänapäeval toimub. Meil on sulandumine SOVJETISEERIMISSE koos massiivse bürokraatia ja rahvusvaheliste korporatsioonidega tipus, täpselt seesama, mis professor Carroll Quigley kirjutas oma raamatus Tragöödia ja lootus (Tragedy And Hope).

Riikide sõprus ja suguhaigused


Siin on artikkel, üks paljudest, mis on ilmunud viimase paari aasta jooksul. See ütleb:
Ameerika Ühendriigid vabandavad Guatemala eest sugulisel teel levivate haiguste levitamise pärast.
Valitsuse uurijad nakatasid patsiente neljakümnedatel süüfilise, gonorröaga (ilmselt seal on veel nii mõndagi) ilma nende nõusolekuta.

USA valitsuse meditsiiniuurijad nakatasid teadlikult sadu Guatemala inimesi, kaasa arvatud statsionaarseid vaimuhaigeid gonorröa ja süüfilisega ilma nende teadmata ja nõusolekuta rohkem kui kuuskümmend aastat tagasi.
Mitmeid nakatunuid julgustati anda nakkust teistele edasi, kui osa uuringust.

(Umbes sama, mis toimub kaasaegses ühiskonnas. Kui te arvate, et see on lihtsalt vaba armastus, jne, te ei külasta ilmselt suguhaiguste kliinikuid. Te peaksite seal ringkäigu tegema. Ja see siin ütleb:)

Umbes üks kolmandik, keda nakatati, ei saa iialgi vastavat ravi.
Reedel, riigisekretär Hillary Clinton ja Tervishoiuteenuste (Health and Human Services) sekretär Kathleen Sebelius esitasid suured vabandused nende tegude eest, mida pani toime USA Tervishoiuamet (Public Health Service).
„Sugulisel teel kanduvate haiguste süstimiste uuring, mis viidi läbi Guatemalas 1946-48, oli selgelt ebaeetiline.” (Kas tõesti. Nii meeldiv on kuulda seda ekspertide suust, mille peale me peaksime ise tulema, kainet mõistust kasutades) oli kirjas Clintoni ja Sebeliuse ühisavalduses. Kuigi need sündmused toimusid rohkem, kui 64 aastat tagasi, oleme nördinud, et selline laiduväärne uuring sai toimuda rahva tervise nimel. (Aga mille nimel toimus MK Ultra? Nad kasutasid Kanada ja Ühendriikide haiglaid, kus testisid patsiente ja andsid neile elektrishokke kuni unustuseni.) Me kahetseme sügavalt, et see toimus ja me vabandame kõigi isikute ees, kes sai kannatada säärases vastumeelses uuringupraktikas.
Sekretär Clinton kutsus Guatemala presidenti Alvara Cabellaros’t neljapäeva õhtul taaskindlustama USA ja Ladina-Ameerika riigi suhtete olulisust. (Jah, jälle dollarid mängus, mis? Ja siin ta ütleb, oh, siin ta laseb oma tavalist juttu. Nad on lähisõbrad, Ameerika naabrid, jne blaa-blaa-blaa.)
„Kui me liigume edasi selle õõvastava sündmuse mõistmise suunas, (Kas tõesti, kuidas me võime paremini aru saada sellest õõvastavast sündmusest?) me taastugevdame Guatemala ja meie suhete tähtsust ja meie respekti Guatemala rahva suhtes.

(Seda kõike kirjutavad palgatud suhtekorraldajad.Ja edasi loeme.)
Lisaks vabandusele, moodustab USA komisjoni, kindlustades, et meditsiinilised inimuuringud, mida viiakse läbi üle maailma on tagatud „jäikade eetiliste standarditega”. (Te teate, mida see tähendab. Nad hoiavad seda suurema saladuskatte all järgmised viiskümmend aastat.) USA ametiisikud lasevad käiku uuringud, et avastada, mis täpselt juhtus nende eksperimentide käigus. (Nagu nad ei teaks, mis? Nad ei tea, ojaa. Võibolla meil läksid andmed kaduma? Ja siit loeme.)
See episood tõstatab vältimatu võrdluse kuulsa Tuskegee eksperimediga, Alabama uuringuga, kus tuhandetele afro-ameerika meestele öeldi, et neid ootab süüfilise ravi, kuigi tegelikult keelduti sellest. See USA valitsuse uuring kestis 1932. kuni pressiteade avalikustas selle 1972. aastal.
Guatemala eksperinendid, mis viidi läbi 1946-48, ei pakkunud mingeid kasulikku informatsiooni ja dokumentatsioon on varjatud.
(Ilmselt nad peavad siis minema edasi Alabamasse ja seal seda jätkama või? Seal ei olnud kasulikku informatsiooni. See oli ajaraisk. Aga inimesed? Ahjaa, ee... hmm.)

Susan Reverby, Massachusetts’i Wellesley Kolledzhi naisuuringute professor avastas dokumendid USA eksperimentide kohta mis nakatasid guatemaalalasi süüfilise ja gonorröaga.
Igatahes, ta postitas selle oma veebilehele ja link on siin samuti, kui te tahate rohkem detaile.