Raha

Raha on iidsetest aegadest võtnud erinevaid kujusid. Algselt nad lõid rahakiilusid, väikseid kolmnurkseid tükikesi, mis olid sõna otseses mõttes peitliga hõbedatüki küljest; hõbe oli enne kulda kõige sagedamini kasutatav materjal. Kui kulla kasutamisele jõuti, mis on oma puhtal kujul väga pehme matejal, väänati see ümber käsivarre, nagu suure käevõru kaenla alla välja. Sellest vihjatakse ka piiblis, kui teatud isikud lõikasid sellest tükke, et maksta millegi eest, mida siis kaaluti. Alles peale 8ndat sajandit e.Kr. hakati münte vermima. Enne seda oli kõik kaalumine. Seega - raha on tsivilisatsiooni võti. Mida see tähendab on see, et dominantne vähemus valitseb enamuse üle. Seda erakordses luksuses, mida alamklassid ei oska uneski näha, isegi kaugelt ületades keskklassi inimesi.

On huvitav, kuidas vana aja inimesed teadsid, et nende süsteem on hõre loomulikele segadustele, katkudele, näljahädadele ja sõdadele, alati sõdadele, hirmule ja ohule sõja ees. See pole tänapäeval teistmoodi. Globaalses ühiskonnas, kui sul vaenlased otsa lõppevad - ja siin on selle võti; see toimub praegu - peavad nad looma vaenlasi. Nad kasutava geopoliitikat ja strateegiaid, pikaajalisi strateegiaid, pikemaid kui inimese eluiga, hävitades erinevaid riike, neid enne ära kasutades, lüües neid ümber nagu doominokive, et neid standardiseerida ühte globaalsesse süsteemi, koos ühtsustatud indoktrineeriva haridusega, täpselt sama üle maailma, et näiteks inimene Indiast räägib samas keeles samadel teemadel ja on kõigiga sama meelt. Kõigil on sama standardiseeritud arvamus samasuguse indoktrinatsiooniga, see on asja mõte. Inimkond adopteerub väga kergelt igasuguse ühiskonnaga, me teame seda minevikust. Kas või mõelda selle peale, kuidas inimesed kohanesid pärisorjusega üle Euroopa ja ka muudel aladel. Moonaklus... see on ilus sõna orjuse kohta. Orje kasutati ka Aafrikas, sageli aafriklaste endi poolt, kes vallutasid naaberhõime.

Domineeriv vähemus on alati pärilik ja meil on dünastiaid inimestest, kes on läbi sajandite kestnud läbi erilise tõuaretuse, alati omavahel abielus samast perekonnast ja laiendatud perekondadest. Nad on geneetiliselt niivõrd omavahel põimunud, et neid on saanud väikesed monstrumid, kui asi on liiga inetuks läinud, siis nad otsivad normaalseid inimesi, kellega ristuda, et näida ja käituda taas pisut normaalsemalt. Sedamoodi toimisid Rothschildid. Muide, Rothschildid pole kaugeltki esimene pangandusperekond ajaloos. Iidsed pangandusdünastiad rahastasid iidseid sõdu; on teada, et mõned vana-kreeka filosoofid olid abielus nendega, keda me nimetaksime rahvusvahelisteks pankuriteks tänapäeval. Seega, raha kulub kõigeks, eriti isiklikuks võimuvõitluseks, eriti kui ta muutub kaubavahetuse asendajaks, asendades isegi sinu põhivajadusi. Kindlasti võtab ära see võimaluse näiteks kahe mehe omavaheliseks kaubavahetuseks. Tekib kolmas osapool koos rahaga ning nemad õpetavad inimesi raha kasutama ja unustama oskusi omavahel kaupu vahetada endi tarbeks, tekib hierarhia inimestest oma sahkerdamistega, protsentide, liitintressidega ja kogu maailma sulitempudega.