Nõndanimetatud Occupy liikumise taustast.

COINTELPRO on FBI akronüüm sõnast "Counter Intelligence Program" ehk siis vastuluure programm. COINTELPRO mitte ainult ei infiltreerunud end sõjavastaste ja kodanikuõiguste eest võitlemise gruppidesse, vaid samuti lõi neid. Alates 1968 aastast olid kõik peamised "kontrakultuuri" grupid täielikult CIA/FBI poolt kontrollitud.

Tegelikult olid peamised "süsteemivastaste" liidrid hilisetel kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel kõik osutunud CIA topeltagentideks.

Näiteks LSD reklaamija, Harvardi õppejõud, dr Timothy Leary, feministlik kuulsus ja Ms ajakirja kaasasutaja Gloria Steinem - kes on tänini feministide iidol.

COINTELPRO pole kuhugile kadunud, ta on end niiöelda erastanud.

"SERBIA" RÜÜSSE ORGANISEERITULT.

OCCUPY WALL STREET ja OCCUPY TOGETHER on Serbia palgaliste revolutsionääride, nn C.A.N.V.A.S. (CENTER FOR APPLIED NONVIOLENT ACTION AND STRATEGIES) ehk Vägivallatu Tegevuse ja Strateegia Rakenduskeskus Belgradis ja selle operatiivtegevuse organiseerimisettevõtte, "OTPOR!" ajutöö vili. Ehk siis eesti keeles "VASTUPANU!".

Lugu algas sellega, et 1998 aastal mõned tudengid Serbia Ülikoolist olid rahulolematud Miloševici rezhiimiga ja arvasid, et päris lõbustav oleks kembelda Serbia valitsusega. Nutikaim neist, Ivan Marovic nuputas välja niiöelda rohujuure tasandi strateegia ja programm tuli Bostoni Ülikooli ajutrusti subversiooni instruktsioonist "Diktatuurist demokraatiasse." Harvardi professorilt Gene Sharp'ilt.

Sadu koopiaid Bostoni instruktaazhist tõlgiti serbia keelde Albert Einsteini Instituudi poolt - "mittetulunduslikku organisatsiooni, mis on spetsialiseerunud vägivallatu vastupanu meetodite uurimisel konfliktide puhul."

Seda gruppi aidati faktiga, et Serbiat pommitati 1999. a NATO ja USA poolt päris korralikult läbi , mis viis Miloševići langusele 2000. aastal. Lääne meedia ülistas Marovic'i ja OTPOR!'it kui New Age geeniusi.

Dokumentaal professor Sharp'i üleilmsest mõjust revolutsiooni ekspordis, "Kuidas alustada revolutsiooni." esilinastati septembris, 2011 aastal. See võitis 2. oktoobril, 2011, Bostoni filmifestivalil ja Londoni Raindance filmifestivalil auhindu.

Nautides meedia reklaami, et OTPOR! on seljatanud suure kurja Serbia rezhiimi, Ivan Marovic ja tema kamp vembumehi asutasid C.A.N.V.A.S. (CENTER FOR APPLIED NONVIOLENT ACTION AND STRATEGIES) - ehk siis Vägivallatu Tegutsemise ja Strateegia Rakenduskeskuse. See pesitseb ühes büroohoones Belgradi all-linnas, mis plaanib revolutsioone ja treenib välja subversiivse strateegia ja taktika organisaatoreid raha hankimisel. See Belgradi büroo on ristitud "Revolutsiooni Ülikooliks".


(H. Makow'i materjalide põhjal)

Kes on Alex Jones?

21. sajandi avaakkordiks ja tooniseadjaks tervele ajastule olid kahtlemata 11 septembri, 2001 aasta terrorirünnakud Maailma Kaubanduskeskusele ja Pentagonile, milles hukkus tuhandeid süütuid inimesi.

See sundis ühtlasi miljoneid kriitiliselt mõtlevaid inimesi arutama selle üle, mis siis tegelikult ikkagi juhtus, sest ametlik versioon sündmuste kohta oli pehmelt öeldes mitterahuldav. Tosinkond kartonginugadega relvastatud kõrbepoegi, keda juhtis habemik neeruhaige vanamees Afganistaani koopast, oskas mingil imekombel tungida läbi maailma võimsama riigi kaitsesüsteemidest ja rünnata tema sümboleid, see vääris Hollywoodi parimate stsenaristide fantaasialendu, aga mitte inimeste tervet mõistust.

Koheselt kerkisid esile mitmed "alternatiivuurijaid" ja ajakirjanikke, kes häälekalt tollele kõiki šokeerivale sündmusele omapoolset seletust andma hakkasid. Ja inimesed asusid neid kuulama, alguses naeruvääristavalt, kahtlev-skeptiliselt aga hiljem aina andunumalt, sest need "uurijad" olid häälekad, järjekindlad ja nende pakutud versioonid tundusid väga tõepärased. Igastahes palju tõepärasemad peavoolumeedia action-filmilikust visioonist.

Üks tuntumaid 9/11 rünnakute aktiivsemaid kriitikuid on kindlasti Alex Jones, kelle youtube'i kontol on tuhandeid videod oma saadetest, lisaks veel dokumentaalid, DVD's, t-särgid jms, veebisaidid, meediaesinemised, jms. Jonesi kontol on mitmeid "kangelastegusid", kaasa arvatud tungimine ülivalvatud Bohemian Grove'iks kutsutud erametsa, kus kogu maailma vägevad salajas kokku saavad, asju arutavad ja veidraid rituaale sooritavad, mida tal ka õnnestus filmida. On andmeid koguni mees-prostituutidega orgiatest ja inimohverdustest, mis seal aset leidvat.

Temast on saanud üks nn "tõeliikumise" (Truth Movement) juhtfiguure, kes usuvad, et globalistid, pankurid ja korporatsioonide juhid kavatsevad kehestada totalitaarse Maailmavalitsuse, ülemaailmse politseiriigi, kus iga selle kiibistatud kodanikku sammu jälgitakse, valitseb totaalne tsensuur, pealekaebamine ning sõjaväesaabas. Nende igaastaseks kokkutulekukohaks on poolsalajased Bilderbergi kohtumisteks nimetatud koosviibimised, kus ajakirjanikke ligi ei lasta.

Tema tausta aga tasub tunda.

1. Alex Jones'il on juudisoost naine, Kelly Rebecca Nicols, kellega tal on 3 (kolm) last.

2. Alex Jonesi, ja tema juudi naist ja lapsed kuuluvad automaatselt Israeli kodakondsusesse, nn "Tagasituleku seaduse" (Law Of Return) alusel

3. Alex Jones'il on vähemalt 20 (kakskümmend) juudi sponsorit ja reklaamiandjat, kes toetavad rahaliselt tema raadiošõud ja veebisaite.

4. Alex Jonesi lipulaevast raadiojaam, KLBJ AM, asukohaga Austin, Texas, on Emmis Communication'i ("Emmis" tähendab heebrea keeles "tõde") omanduses, see meediakonglomeraat asub Indianapolises, Indianas. Selle asutaja, esimees ja president on Israeli topeltkondakondsusega sionistlik juut, Jeffrey H. Smulyan.

5. Alex Jonesi raadiosaadet edastatakse Sirius XM Radio, selle esimees on juut Eddy W. Hartenstein. Sirius XM Radio tegevdirektor on juut Mel Karmazin, Sirius XM Radio president on juut Scott Greenstein. Kuuest (6) firma juhatuse vanemliikmest viis (5) on juudid.

6. Alex Jonesil on juudi advokaat, Elizabeth M. Schurig, kes on samuti Holly Lev Bronfmani , Edgar Bronfmani Jr. õe, kaitsja. Seega on ainult paar kraadi vahet Alex Jones'il ja Bronfmani perekonnal, ühest rikkamatest ja mõjuvõimsamatest sionistlike juutide perekonnast Põhja-Ameerikas.

Ülemaailmne nutivõrk

Uue maailmakorra baasiks pole mitte niivõrd sotsialism, kommunism või fashism - see on tekkiv tehnokraatide diktatuur. Seda illustreerib kõige paremini Smart Grid tehnoloogia peadpööritav areng käesoleval ajal. See on sisuliselt elektrivõrgu taasleiutamine, wifil põhinevatel voolumõõtjate süsteem, mis on juba ammu planeeritud, kuid sai alles nüüd hoo sisse, tänu tohututele "rohelistele" abirahadele, mis oli vaikselt lisatud president Obama majanduse stimuleerimispaketti.

Need tulusad abitrahad on kokku meelitanud terve karja korporatiivseid mängureid, alates energiaettevõtetest, digimõõdikute tootjatest kuni tarkvaratarnijateni. Globaalsed firmad nagu IBM, General Electric ja Siemens suunavad oma jõupingutised selleks, et ühendada terve Ameerika ja lõpuks terve planeedi ühte, integreeritud, kommunikatsioonil põhinevale elektrilevi-ja jälgimissüsteemi, kokkuvõtvalt nimetatud kui Smart Grid.

Smart Gridi pooldajad kaitsevad seda väidetega, nagu aitaks see tarbijal paremini majandada oma elektritarbimist, ja nõnda oma kulusid. Aga nagu lunapargi aktraktsioonimüüjad, need Smart Grid'i väljareklaamijad ei paljasta kunagi kus või millal Smart Grid sündis, või mis selle lõpp-eesmärk saab olema, enamik neist pole sellest ilmselt aimugi, nad lihtsalt korrutavad oma mantrat, justkui teaks, millest räägivad.

1932 aastal otsustas tehnokraatia üle minna seniselt hindadel põhineval majandussüsteemist energial põhinevale majandusse, mis hakkab mõõtma inimkonna kulutusi ja panuseid energiaproduktsiooni, levitamisse ja tarbimisse.

Üheks süsteemi vajalike tingimiste väljatöötamise kaasautoriks oli M. King Hubbert, noor geofüüsik, kes hiljem töötas välja "Hubberti naftatipu teooria", mis andis intellektuaalse toetuse kaasaegsele keskkonna- või "rohelisele" liikumisele.

1. Registreerida 24 tundi, iga päev kogu energiavõrgu ülekanne.
2. Energiavahetuse ja tarbimise alusel võimaldada tasakaalustatud koormus.
3. Võimaldada pidev ülevaade kogu tootmise ja tarbimise kohta
4. Võimaldada iga individuaalse tarbimise registreerimine, pluss ülestäheldused ning kirjeldus selle indiviidi kohta
[Scott, Howard et al, Technocracy Study Source, p. 232]

Loomulikult selline tehnoloogia puudus 1932 aastal, et neid tingimusi ellu viia, kuid tänapäevaks on see olemas ja selle nimi on Smart Grid. Lisaks Ameerika Ühendriikidele on Smart Grid'i hakatud kasutusse võtma nii Kanadas kui Mehhikos. Planeerijad töötavad välja standardit, mis lubaks integreerida kogu Põhja-Ameerika ühtsesse Smart Grid süsteemi.

Globaalse Energiavõrgustiku Instituut (Global Energy Network Institute, GENI) esitab seda Dymaxion(tm) globaalkaarti põhjanaba perspektiivist, mis paljastab globaalse väljatöötamisel oleva energiavõrgustiku, ainuke paik, mis on puutumata jäänud, on Antarktika. Kollased jooned tähistavad elektri kõrgepinge-edastusliine, mis on võimelised üle kandma suurtes kogustes energiat kontinendilt kontinendile.

GENI projekt on liikvele läinud ja seda toetavad nii Dalai-laama, peapiiskop Desmond Tutu, senaator James Jeffords, Noel Brown (Põhja-Ameerika direktor, ÜRO Keskkonnaprogramm), ÜRO ja Kanada, Uus-Meremaa, Shveitsi, Hiina jm valitsused.

Globaalvõrgustiku loomus on paljastatud Terrawatts kodulehel:

"Hetkel on uus world wide web võrgustik sündimas otse meie silme all. See on globaalne energiavõrgustik, ja nagu internet, on see muutmas meie kultuuri, ühiskonda ja seda, kuidas me äri ajame. Mis kõige tähtsam, see muudab seda, kuidas me kasutame, kanname üle ja vahetame energiat."

"Ei ole olemas energiaga varustamise probleeme, on energialeviku probleemid ja üleskerkiv lahendus sellele on ülemaailmne elektrivõrk."

9/11 Kelmid

"9/11 kelmide" koondnime all võib nimetada gruppe, kuhu kuuluvad:


Varjatud operatiivtöötajad - CIA, NSA, DIA, terve USA sõjatööstus/korporatiivkompleks, briti, hispaania, saksa, prantsuse, israeli, vene, jms luureteenistused.

Poliitilised agendid - koostöös demokraatlik/vabariikliku parteiga, rohelistega ja patriootilise liikumisega.

Poliitikud - USA's, Britannias, Venemaal, Saksamaal, Hispaanias ja mitmel pool mujal - kes esitavad end 9/11 skeptikutena.

Meedia - kaasaarvatud peavoolu-, alternatiivmeedia ja internetiringhäälingu meedia, kes on kas luureteenistuste kattevari, teevad nendega koostööd, või on otseselt nendega poolt palgatud.

9/11 kelmide peaeesmärgid on:

- Trügida end 9/11 skeptikute liidrite/eeskõnelejate positsioonidele

- Killustada ning lõhestada seda liikumist

- Reklaamida tähtsusetuid, tühiseid, väljamõeldud või naeruväärseid küsimusi ja aspekte WTC rünnakute kohta

- Olla piisavalt "üle võlli", et vältida 9/11 teema sattumist peavoolu või poliitiliste parteide huviorbiiti

- Levitada masendust, hirmu või lootusetust tulevase uue maailmakorra justkui vääramatu saabumise suhtes

-Kindlustada seda, et 9/11-tõeliikumisel puuduks poliitiliselt aktiivne juhtkond, kes oleks võimeline seda muutma poliitiliselt aktiivseks lobby-kampaaniaks.

Küsimusi WTC rünnakute kohta peab piiritlema üheselt, kõige tähtsam selle läbiviijate kohta on - KELLE POOLT?

Kontrollitud hädakisa

"Parim viis opositsiooni kontrollida, on seda ise juhtida." - V. I. Lenin

Luues ühtset maailmavalitsust, adusid võimud, et opositsioon tulevasele maailmakorrale saab olema ilmselge ja vältimatu. Need opositsioonijõud pidi kindlasti neutraliseeritama ja nende hääled lämmatama, kui sotsialistide maailmavallutusplaan osutub edukaks.

Kuidas ära hoida liidrite esilekerkimist ühtsest rahvamassist? Need saatanlikud isehakanud diktaatorid said aru, et on ainult üks võimalus seda saavutada, luues üldise ettekujutluse sellest, et keegi juba peab lahingut nende vabaduse nimel. Keegi, kes toetab nende plaani aga kõneleb selle vastu. Keegi, kes võidaks masside usalduse, siis kasutades diversioonitaktikat, juhib neid türanniasse.

Nende nimi on kontrollitud opositsioon. Nad tulevad mitmesugustes vormides ja organisatsioonides ja näivad erinevate asjade eest seisvat. Mõned neist täidavat kantslit, teised pesitsevad avalikes asutustes. Mitmed kasutavad ringhäälingut. Kõik nad on eksiteele viijad. Kõik nad on mängurid manipulatsioonis, mille nimi on Hegeli dialektika.

Kõik nad räägivad häälekalt teemadel, mis köidavad nii konservatiive kui radikaale ja isegi teevad mõningaid häid tegusid. Aga nende pingutused alati jooksevad tühja mobiliseerimaks nende toetajaid tegemast õigeid tegusid, juhtides enamust, kes ei näe kunagi läbi nende salaplaanide, küsimaks: Kes vaigistas protestikarje?

"Tuhanded on raiumas kurjuse oksi, aga on ainult üksainus, kes ründab juuri" - Henry David Thoreau

Codex Alimentarius ja inimtervise tulevik.

Vähesed inimesed arvavad, et 21. sajand on olnud sündmustevaene, kuigi suur enamus neist on kinni „leivas ja tsirkuses“. Inimesed rabavad teha ületunde, et jõuaks tasuda aina tõusvaid arveid, maksusid ja liisinguid, ning nende igapäevaseks mõnudoosiks on Tantsud tähtedega, Kes tahab saada miljonäriks, superstaari saade või sport. Seetõttu on vähesed teadlikud, et 27. mail, 2007 aastal, kuus nädalat enne Suurbritannia peaministriks nimetamist, kuulutas Gordon Brown oma poliitilise filosoofia, ühinedes sellega George Bush seenioriga, milleks on globaliseerimine ja Uue Maailmakorra ehitamine.

Mis on sellel pistmist inimtervisega? Osa Uue Maailmakorra eesmärgist on piirata ja lõppkokkuvõttes keelata kõik looduslikud tervisetooted. Selleks eesmärgiks on ÜRO ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon loonud nn Codex Alimentarius’e, seaduse, mis juhul, kui jõustub, hakkab reguleerima kogu maailma toidu vitamiini ja mineraalide sisaldust. John Hammell’i järgi, kes on Rahvusvahelise Tervisevabaduse Advokaatide (International Advocates of Health Freedom, IAHF) liidu asutaja, ootab meid ees järgmine tulevik: „Kui Codex Alimentarius saab oma tahtmist, siis kõik ravimtaimed, vitamiinid, homöopaatilised ravimid, aminohapped ja teised looduslikud ravivahendid, mille peale te olete olnud kindel läbi kogu oma elu, kaovad.Mängu nimi on selles, et kõik nimetatud vahendid liigitatakse retseptiravimite alla, et seda saaksid kontrollida meditsiinimonopol ja nende bossid, suured farmaatsiakompaniid.“

Codex algas piisavalt lihtsalt, kui ÜRO andis korralduse Maailma Tervishoiuorganisatsioonile ja Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioonile arendada välja universaalne toiduseadus. Selle eesmärgiks oli „harmoniseerida“ toidulisandite regulatsioone ülemaailmselt ja seada rahvusvahelised turvastandardid kasvava kaubanduse tarbeks. Farmakoloogiatööstus astus vahele ja hakkas lisama oma mõju. Selle asemel, et keskenduda toidu turvalisusele, kasutab Codex oma võimu ja edendada ülemaailmseid piiranguid vitamiinidele ja toidulisanditele, piirates oluliselt nende kättesaadavust ja koguseid.

Seaduse eesmärgiks on rahvusvaheline „harmoniseerimine“. See kõik tundub kõik piisavalt süütu. Kui Codex’i üles seatud kava on asutada unilateraalsed toidulisandite regulatsioonid „üledooseerimise“ ohu puhuks igas riigis, tegelikuks eesmärgiks aga on tervisetooted lindpriiks kuulutada, samuti informatsioon vitamiinide ja toidulisandite kohta, väljaarvatud neil, kellel on selle üle otsene kontroll. Nendel ÜRO seadustel on riigiülene mõju ja kohalikud seadandlus jääb selle ees jõuetuks, samuti eesti rahva hääl ja ka valmisõigus.

Codex Alimentarius liigitab toitained nimelt toksiinide alla, mille eest tarbijaid peab kaitsma. Doktor Rima E. Laibow arvates igalt dollarilt, mida kulutatakse toidulisandite peale Ühendriikides(see teeb umbes 20 miljardit dollarit 2005 aastal dr Andrew Weill’i järgi), maksab see farmakoloogiatööstusele umbes 40 dollarit aastas. Seega – mida enam inimesed ostavad toidulisandeid, seda vähem ostetakse ravimeid. Sotsiaalsete trendide järgi on inimesed muutunud terviseteadlikumaks ja aina enam ostetakse loodustooteid või toidulisandeid. Inimestel pole lihtsalt enam aega haigeks jääda. See on aga halb uudis ravimitööstusele, mis on maailma suurim tööstusharu.

Et inimeste tervisest oleneb nende tööviljakus ja seega ka nende vajalikkus tööandjale, hoolitsevad tänase majanduskriisi tingimustes inimesed rohkem oma tervise eest, kui varem. Seetõttu pöördutakse aina enam alternatiivseks kuulutatud ravimeetodite poole, nagu loodusravi ehk naturopaatia, holistiline meditsiin, mis käsitleb inimest, kui harmoonilist tervikut ja homöopaatia. Paljud hakkavad aru saama selles, mis on vähi, alzheimeri tõve, enneaegse vananemise, immuunsüsteemi ohtude, artriidi, suhkrutõve ja muude krooniliste degeneratiivsete haiguste põhjuseks. Selleks on vabad radikaalid, vabad molekulid, mis lõhuvad rakustruktuure nagu kuulid. Ainke viis, kuidas keha saaks end vabade radikaalide eest kaitsta, on suurtes kogustes antioksüdantide ja C-vitamiini abiga. Antioksüdandid on looduslikud substantsid, mida ei saa pantenteerida (ainult sünteetilisi saab). Seega, farmakoloogiatööstuse perspektiivist pole võimalik loodustoodetest kasumit saada.

Codex Alimentariuse tõttu, mis liigitab antioksüdandid ebaõigelt toksiinide alla ja meie tarbijaid ootab ees seega piirangud neile ligipääsu kohta, et neid vajalikus koguses omastada. Seepärast jäävad ainsalt seaduslikuks võimaluseks ravimid või kirurgia. Mõnikord on need vajalikud. Kuid ellimineerides loodusravi võimaluse, pole sellel kõigel midagi pistmist ravimite või kirurgiaga. Kindlasti oleksid paljud nimekad kirurgid nördinud, kui nende patsientidele oleks toidulisanditele juurdepääs keelatud. See kõik on rahva tervise teadlik ja kuritegelik kahjustamine.

Piirates võimalust rahval oma tervise eest hoolt kanda, astuvad Uue Maailmakorra meistrid (suurkorporatsioonid, pankurid, globalistid) meie kõigi põhiliste inimõiguste kallale. Kontroll toidu üle võrdub kontroll inimeste üle. Rahvaid tahetakse muuta nõrkadeks, sõltuvateks ja väljasurevateks. Nõnda ei kujuta me neile nimetamisväärset ohtu. Ainukeseks võimaluseks end selle kõige eest kaitsta, on muutuda teadlikuks meid ähvardavatest ohtudest. Teadmised on jõud, seda eriti praegu.

NASA sajandi pettus

Üheks inimsaavutuste apoteoosiks loetakse 1969 aastat, kui Apollo 11 rakett lasi Kuu suunas lendu kolm tähereisijat, eesmärgiga asetada Kuu peale esimest korda ajaloos inimese jalg, samuti teostada seal teaduslikke uuringuid. Sama aasta juulikuus jälgis televiisorist kogu maailm, kui astronaut Neil Armstrong ütles oma ajaloolised ja tüütuseni tsiteeritud sõnad: „Väike samm inimesele...“

Mitte keegi ei võinud siis arvata, et tegu oli ühe suurima ja kulukama pettusega inimkonna ajaloos. NASA propagandistid olid teinud kõvasti tööd, seades üles salajases filmistuudios tõetruu kuumaastiku koos kuumooduli ja skafandrites astronautidega, kes pidid esinema näidendis, mis läks heausksele USA riigikodanikule maksma 24,5 miljardit maksudollarit 1969 aasta vääringus. See etendus osutus käepäraseks, et juhtida rahva tähelepanu kõrvale kulukalt ja ohriterohkelt Vietnami sõjalt, samuti taastamaks oma rahvuslikku uhkust Nõukogude Liidu ees, kes oli seniajani olnud kosmoseajastu vaieldamatu pioneer. Oli Külma Sõja taaspuhkemise ajastu, mis vajasid maksumaksja rahakoti raudade avanemist rohkem, kui varem.

Tegelikult teati juba kuuekümnendate algul, et inimene ei jõua iialgi Kuule. Vähemalt mitte 20. sajandi jooksul. Kosmos osutus nimelt märksa vaenulikumaks keskkonnaks kui varem arvati. Planeet Maad ümbritseb energeetiliselt laetud plasmaosakeste vöönd, mida kutsutakse selle avastaja järgi Van Alleni radiatsioonivööks. Nimetatud vöönd ulatub umbes 100-19000 km kõrgusele Maast. See on intensiivselt radioaktiivne, nagu selgus Nõukogude Luna kuusondi proovidest. Kiirgus ei olnud ainult ohtlik, see oli surmav! Et kaitsta astrounaute selle tapva radiatsiooni eest, oleks pidanud kuumoodulit ümbritsema paks tinakiht, kuid nagu teame, et mingit märkimisväärset kiirguskaitset fooliumilaadselt õhukeste seintega kosmosekapsel ei omanud. Ei olnud kiirguskaitset samuti astronautide skafandritel, mille visiiridel oli küll efektne kullakiht.

Aga shõu pidi jätkuma, sellest hoolimata, et tänase pilguga vaadates oli see erakordselt kohmakas ja amatöörlik, kuumooduli alla oli unustatud kraater teha, mida selle düüsid oleksid pidanud tekitama, samuti polnud selle jalastele teragi liiva langenud, Kuu tähistaevast ei suudetud vajaliku täpsusega reprodutseerida, seetõttu jäeti see tintmustaks, astronaudid kõlkusid vaierite otsas, mida on ka filmil kohati näha, ühed ja samad maalitud maastikukulissid korduvad pildilt pildile, mis olevat võetud erinevatest Kuu paikadest. Astronautide ja kuumooduli varjud langenvad erineva nurga alt, reetes mitme valgusallika olemasolu, mis päikesepaiste puhul oleksid pidanud olema täielikult paralleelsed. Kuureisijad oleksid pidanud demonstreerima Kuu nõrka (1/6 Maa omast) külgetõmbejõudu, tehes vaevatuid hiigelhüppeid, mida ei tehtud.

Rohked Hasselbladi kvaliteetse fotokaamera tehtud detailsed fotod demostreerivad küll laitmatuid reklaamitööstusest pärit kompositsioonivõtteid, kus on isegi varjud läbi valgustatud, mis peaksid olnud olema süsimustad, ometi lõppevad neil kuuauto rattajäljed eikuskil, tehed samas täisnurkseid pöördeid, nagu oleks seda ringi lohistanud filmivõtte meeskond. Ühel kuu kivimil on selgelt märgata täht C, mis kordub pinnases, nagu oleks tegu halvastiasetatud papjeemasheest lavarekvisiidiga. Astronautide saapad suruvad Kuu pinnasesse selgeid mustreid, ometi puudub seal niiskus, mis pinnast jälje tekitamiseks seoks. Samuti oli keegi võttestuudio ukse ilmselt kogemata lahti jätnud, sest ühel filmil laperdab püstitatud USA riigilipp selgelt tuules, väidetavalt puudub Kuul igasugune atmosfäär. Jne jne jne.

Et testipilootidest astronautidel puudus vajalik näitlejakoolitus, jättis nende esimene pressikonverents erakordselt sünge mulje, nagu oleksid kogemata kellegi peiedele sattunud. Rõõmsatel reisisellidel olid nii hapud näod ees, nagu oleksid nad parema meelega olla tahtnud kuskil mujal. NASA sattus kõigest sellest hiljem nii paanikasse, et väitis nagu oleksid hindamatu väärtusega originaalsed Kuu missioonide videolindid kogemata kustutatud. Ometi tegi need oma töö, nii et kui viimase Apollo 17 missiooni televisioonis 1972 aastal üle kanti, kaebasid vaatajad telekompaniile, et komöödiaseriaali I Love Lucy kordused jäeti selle tõttu ära, saadi aru, et selleks korraks aitab. Maailm jäi pettust uskuma ja aeg oli käes Nõukogude Liidu ja USA ajutiseks nn pingelõdvenduseks, mille sümboliks sai Sojuz-Apollo 1975 aasta ühislend. Kõik on kokku üks näitemäng, nagu teadis juba vana Shakespeare.