Orjus

Ajalugu on eelkõige alati selle inimese ajalugu, kes ajaloo kirjutab. Kellele iganes antakse volitus kirjutada ajalugu sellest ajastust. Enamik ajalugusid, mida teame, on selgelt kallutatud, lisatud on poolikut tõde ja mõnikord otseseid võltsinguid selle kohta, mida teame minevikust. Sellepärast suudavad suured türannid võimule trügida ja valitseda sadu aastaid, sest nad teavad, kuidas kontrollida miljonite mõistusi läbi erinevate religioonide ja muude tehnikate. Sest nad saavad aru karjamentaliteedist ning kahjuks on olemas selline asi nagu karjamentaliteet.
Sind on programmeeritud läbi kooli ja meedia. See on justkui matemaatiline valem, sa jõuad lõppjäreldusele läbi selle, kuidas nad kasutavad keelt ja sellepärast et nad saavad aru sinu loogikast, nagu arvutist.
Charles Gaulton Darwin on öelnud, et orjus on alati olemas olnud ühes või teises vormis läbi ajaloo, ta on muutunud vaid väliselt. (Tema "Liikide tekkimine" pole muide siiani eesti keelde tõlgitud.) Darwin ütles, et nüüd oleme olukorras, kus saame luua uue, palju rafineeritud orjuse. Me oleme olnud pärisorjuses, siis võlaorjuses, siis vertikaalses feodalismis ehk kommunismis ja nüüd taas tarbimisühiskonnas ja laenuorjuses. Ja nüüd me läheme uude süsteemi, kommunitarianismi ja teenusteühiskonda, nagu nad seda kutsuvad. Kahtlemata maksavad nad meile vaid niipalju sümboolset palka, et me saame osta mõningaid odavad asju Hiinast, mis peagi lagunevad. See on meie lohutusauhind selle eest, et oleme olnud eeskujulikud orjad.
Sellest ei tasu paanikasse sattuda, täpselt samamoodi satuksime paanikasse, kui kuuleksime sellest näiteks 10-15 aastat tagasi. Elu läheb edasi. Plaanid võivad aja jooksul varieeruda, aga me oleme siiski veel elus. Sest need, kes ei taha sellest teada, puudub reeglina võimalus sellest teada. Seda on kasulik meeles pidada.
Maatriks on maailm, millesse me oleme sündinud. See on suur süsteem. Selles on palju lahtreid ja me oleme tegelikult lahterdatud, nagu meid on kasvatatud ja indoktrineeritud ja kuidas siis meedia võtab üle, isegi meelelahutus, suures osas ennustava programeerimise (ennustav programeerimine [ing.k. predictive programming] - meetod, kuidas teatud sündmusi, mis on valitsusel plaanis läbi viia, tehakse vastuvõetavaks rahvale, näidates seda enne läbi meelelahutuse, peamiselt filmikunsti kaudu) kursil.
Vaevalt on tänapäeval tehtud filmi, mis poleks täis jätkusuutlikkust ja rahvamässe, ning sedasorti kraami, kus tsivilisatsioon justkui muunduks ja oleks teel kaduvikku. On väljas nõnda palju katastrooffilme, mis ütlevad meile: oh, mu jumal, tsivilisatsiooni haavatavus ripub sõna otseses mõttes niidi küljes, mida hoiavad erilised inimesed, kes kaitsevad sind, sina kuuletu neile, vastasel korral juhtub nii, nagu filmis näidatud.Hollywood teab, mida ta teeb. Nad saavad suurt raha, isegi Pentagoni käest, et sedasorti filme toota. Seda on minevikus suurepäraselt paljastatud. Aga inimesed võtavad selle rahuolevalt vastu, matsutades kinodes oma komme, lastes end programmeerida. Neil puudub arvamus toimuva kohta ja isegi mälu detailide suhtes aga mida nad mäletavad, on pressitud nende ajudesse surnuks nälgivatest inimestest ja muu taolise kohta. Selle pärast nad toodavad konveieril taolist kraami. Sest seal on vahele lükitud osi, mis on täidetud emotsionaalsete stseenidega, mida saadav vastav muusika koos õigete kaameranurkadega ja nii edasi. See on igivana kunst, sest taolisi võtteid kasutati juba antiikdraamades.