Kemojälgede käitumuslikud ja psühholoogilised mõjud.

 Alates 1996 aastast, kui kemojäljed umbkaudu alguse said, millenniumivahetus, bensiinihinnad ja nüüdsest "majandus", pidevad "konfliktid" ja muud artiklipealkirjad on võimendanud ja rõhutanud inimeste hirmusid. See hirm võib olla põhjustatud kemojälgedest , et kasutada ära inimeste änge, et suruda jõusse mitmeid uusi seadusi ja edendada kemojälgede operatsiooni.

 Pritsimiste efektide hulka kuulub muuseas langemine letargiasse, unisus, mõttelaiskus. Teatud võtmesõnad tunduvat elustamaks emotsionaalseid reaktsioone. Näiteks isu rämpstoidu järele. Tuleb meeles pidada, et on olemas arste ja meditsiiniprofessionaale, kes on mõne agentuuri kattevarjuks , kes on täiesti teadlikud kemojälgede pritsimisest ja töötavad peamiselt väiksemates arstikabinettides ja meditsiinikliinikutes. Kui inimesed tulevad hädaabi ruumi või külastavad nende kliinikut, on nad täielikult ettevalmistatud, alustamaks uuringuid sisse saabunud inimeste tervisemõjude kohta, kuna neid on informeeritud kemojälgede pritsimisest ette. Selliseid inimesi ei tohiks usaldada mitte mingil tingimusel.

On tähendatud, et päevadel, mil toimub pritsimine, on sellel inimestele "lolliks tegev" mõju. Enamik neist muutub unisteks ja jõuetuks, nad on kui "uimastatud". Ohvrid haigutavad pidevalt, nagu oleks nad tõsiselt väsinud. Reaktsioonikiirus on aeglustunud. On võimalik samuti täheldada, et tuvid ja mitmed muud erievat liiki linnud ei ole enam nii aktiivsed ja on vaiksemad kemojälgede pritsimise päevil.

Teiste käitumuslike atribuutide hulka kuulub: aeglustunud ja hilinenud reaktsiooniaeg ja kõhklemine või märkimisväärne koordinatsioonivõimete puudus. Inimesed räägivad aeglasemalt ja lausetevahelised pausid on suuremad. Samuti veedavad inimesed pritsimiste aegadel rohkem aega arvutite taga See võib olla põhjustatud aeglustunud mõttereaktsioonist. Emotsionaalsete atribuutide hulka kuulub: eitus ja teadmatus teatud küsimustes.

Kemojälgedel tunduvad olevat erinevad eesmärgid ja nad tunduvat levima mitmesugustes nähtavates mustrijoontes. Mõned kemojäljed lehvivad taevas, kui "sabad" või nähtavad jutid. Teised kemojäljed levivad lehvikuna laiali ja katavad taevast tihke udu tekina. Teised tunduvad olevat nähtamatud või nähtav vaid peenike joon. Samuti on tõik, et tuulistel päevadel kemojäled tunduvad kaotavat palju oma mõjust, seda tugeva tuule tõttu, mis puhub neid kursilt kõrvale. Osade kemojälgede eesmärgid on ilmastiku modifitseerimine või üle olemaks radariekraan, kuid kuidas on lood inimpopulatsiooni mõistuse kontrollimisega?

Teatud päevil on kemojälgede pritsed nähtamatud, kuigi sa märkad, millal on pritsitud, sest hilisõhtul on märgata kerget vinet, eriti kui kasutada mäge või mõnda muud suurt maamassi kontrastina. Peale lõunat on näha õhus pruunikat sudu. Tavaliselt kemojälgede pritsimiste päevil tunduvad inimesed olema kuulekamad ja need pritsimised toimuvad tavaliselt päikese protuberantside või häirete aegadel. Üks kindel meetod kemojälgi märgata, on jälgida horisonti koidikul või päikeseloojangu ajal.

On täheldatud, et teatud elukutse rühmadel tundub olevat immuunsus kemojälgede mõjude suhtes. Näiteks autokerede remondimehed või mehhaanikud. Tavaliselt töötavad nad suletud keskkonnas ja kannavad spetsiaalseid kaitsemaske tolmuosakeste vastu. Samuti töötavad nad keemilise vaigu, epoksiidiga. Võimalik et maskikandmine hoiab kemojälgede saasteaineid eemal ja midagi eposiidvaigus võib peatada DNA manipulatsiooni kemojälje segu reaktsioonist organismis. Võimalik ka, et nad on "kreatiivsed", kasutades ära maksimaalselt oma loovat potentsiaali autode parandamises/ehitamises selliselt, et nad ei ole saboteeritud kemojälgede mõjudest. Sama efekt tundub olevat töölistel, kes värvivad autosid ja on suletud keskkonnas ja kes kannavad kaitsemaske filtreeritud ruumides. Samuti need, kes töötavad keskkonnas, kus on ultraviolettvalgus. Nünda on kemojälgede osakesed on UV-kiirguse mõju all ja nagu me teame, tapab UV-kiirgus baktereid ja viirusi.

Kõige enam on kemojälgede mõjudele altid need, kes uslikud, praktiseerivad joogat või mõnda muud meetodit "põgenemiseks". Neil inimestel puudub nende oma tahe ja ei pane tõsiselt korporatiivset maailma kahtluse alla, jne. Pigem nad teenivad ja austavad korporatiivsete plaanide eesmärke ja aktsioone. Mõned kemojäljed põhjustavad hirmu ja kahjustavad inimeste loovat potentsiaali. Seetõttu on ülimalt oluline teadvustada täiel määral reaalsust, milles me elame ja olla teadlik meid valitsevatest ohtudest. Samuti tunda ära ohumärke, et saaks vastavalt reageerida, rakendades meis kõigis peituvat "metsikut" enesealalhoiu instinkti.

Codex Alimentarius ja inimtervise tulevik.

Vähesed inimesed arvavad, et 21. sajand on olnud sündmustevaene, kuigi suur enamus neist on kinni „leivas ja tsirkuses“. Inimesed rabavad teha ületunde, et jõuaks tasuda aina tõusvaid arveid, maksusid ja liisinguid, ning nende igapäevaseks mõnudoosiks on Tantsud tähtedega, Kes tahab saada miljonäriks, superstaari saade või sport. Seetõttu on vähesed teadlikud, et 27. mail, 2007 aastal, kuus nädalat enne Suurbritannia peaministriks nimetamist, kuulutas Gordon Brown oma poliitilise filosoofia, ühinedes sellega George Bush seenioriga, milleks on globaliseerimine ja Uue Maailmakorra ehitamine.

Mis on sellel pistmist inimtervisega? Osa Uue Maailmakorra eesmärgist on piirata ja lõppkokkuvõttes keelata kõik looduslikud tervisetooted. Selleks eesmärgiks on ÜRO ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon loonud nn Codex Alimentarius’e, seaduse, mis juhul, kui jõustub, hakkab reguleerima kogu maailma toidu vitamiini ja mineraalide sisaldust. John Hammell’i järgi, kes on Rahvusvahelise Tervisevabaduse Advokaatide (International Advocates of Health Freedom, IAHF) liidu asutaja, ootab meid ees järgmine tulevik: „Kui Codex Alimentarius saab oma tahtmist, siis kõik ravimtaimed, vitamiinid, homöopaatilised ravimid, aminohapped ja teised looduslikud ravivahendid, mille peale te olete olnud kindel läbi kogu oma elu, kaovad.Mängu nimi on selles, et kõik nimetatud vahendid liigitatakse retseptiravimite alla, et seda saaksid kontrollida meditsiinimonopol ja nende bossid, suured farmaatsiakompaniid.“

Codex algas piisavalt lihtsalt, kui ÜRO andis korralduse Maailma Tervishoiuorganisatsioonile ja Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioonile arendada välja universaalne toiduseadus. Selle eesmärgiks oli „harmoniseerida“ toidulisandite regulatsioone ülemaailmselt ja seada rahvusvahelised turvastandardid kasvava kaubanduse tarbeks. Farmakoloogiatööstus astus vahele ja hakkas lisama oma mõju. Selle asemel, et keskenduda toidu turvalisusele, kasutab Codex oma võimu ja edendada ülemaailmseid piiranguid vitamiinidele ja toidulisanditele, piirates oluliselt nende kättesaadavust ja koguseid.

Seaduse eesmärgiks on rahvusvaheline „harmoniseerimine“. See kõik tundub kõik piisavalt süütu. Kui Codex’i üles seatud kava on asutada unilateraalsed toidulisandite regulatsioonid „üledooseerimise“ ohu puhuks igas riigis, tegelikuks eesmärgiks aga on tervisetooted lindpriiks kuulutada, samuti informatsioon vitamiinide ja toidulisandite kohta, väljaarvatud neil, kellel on selle üle otsene kontroll. Nendel ÜRO seadustel on riigiülene mõju ja kohalikud seadandlus jääb selle ees jõuetuks, samuti eesti rahva hääl ja ka valmisõigus.

Codex Alimentarius liigitab toitained nimelt toksiinide alla, mille eest tarbijaid peab kaitsma. Doktor Rima E. Laibow arvates igalt dollarilt, mida kulutatakse toidulisandite peale Ühendriikides(see teeb umbes 20 miljardit dollarit 2005 aastal dr Andrew Weill’i järgi), maksab see farmakoloogiatööstusele umbes 40 dollarit aastas. Seega – mida enam inimesed ostavad toidulisandeid, seda vähem ostetakse ravimeid. Sotsiaalsete trendide järgi on inimesed muutunud terviseteadlikumaks ja aina enam ostetakse loodustooteid või toidulisandeid. Inimestel pole lihtsalt enam aega haigeks jääda. See on aga halb uudis ravimitööstusele, mis on maailma suurim tööstusharu.

Et inimeste tervisest oleneb nende tööviljakus ja seega ka nende vajalikkus tööandjale, hoolitsevad tänase majanduskriisi tingimustes inimesed rohkem oma tervise eest, kui varem. Seetõttu pöördutakse aina enam alternatiivseks kuulutatud ravimeetodite poole, nagu loodusravi ehk naturopaatia, holistiline meditsiin, mis käsitleb inimest, kui harmoonilist tervikut ja homöopaatia. Paljud hakkavad aru saama selles, mis on vähi, alzheimeri tõve, enneaegse vananemise, immuunsüsteemi ohtude, artriidi, suhkrutõve ja muude krooniliste degeneratiivsete haiguste põhjuseks. Selleks on vabad radikaalid, vabad molekulid, mis lõhuvad rakustruktuure nagu kuulid. Ainke viis, kuidas keha saaks end vabade radikaalide eest kaitsta, on suurtes kogustes antioksüdantide ja C-vitamiini abiga. Antioksüdandid on looduslikud substantsid, mida ei saa pantenteerida (ainult sünteetilisi saab). Seega, farmakoloogiatööstuse perspektiivist pole võimalik loodustoodetest kasumit saada.

Codex Alimentariuse tõttu, mis liigitab antioksüdandid ebaõigelt toksiinide alla ja meie tarbijaid ootab ees seega piirangud neile ligipääsu kohta, et neid vajalikus koguses omastada. Seepärast jäävad ainsalt seaduslikuks võimaluseks ravimid või kirurgia. Mõnikord on need vajalikud. Kuid ellimineerides loodusravi võimaluse, pole sellel kõigel midagi pistmist ravimite või kirurgiaga. Kindlasti oleksid paljud nimekad kirurgid nördinud, kui nende patsientidele oleks toidulisanditele juurdepääs keelatud. See kõik on rahva tervise teadlik ja kuritegelik kahjustamine.

Piirates võimalust rahval oma tervise eest hoolt kanda, astuvad Uue Maailmakorra meistrid (suurkorporatsioonid, pankurid, globalistid) meie kõigi põhiliste inimõiguste kallale. Kontroll toidu üle võrdub kontroll inimeste üle. Rahvaid tahetakse muuta nõrkadeks, sõltuvateks ja väljasurevateks. Nõnda ei kujuta me neile nimetamisväärset ohtu. Ainukeseks võimaluseks end selle kõige eest kaitsta, on muutuda teadlikuks meid ähvardavatest ohtudest. Teadmised on jõud, seda eriti praegu.

Nooruse idee

Noortekultuur, kui selline, rajati 1940.-1950ndatel aastatel, kuni tänase päevani välja. See loodi nimelt selleks, et lõhkuda generatsioonidevahelised sidemed, nii et vanemad inimesed pälviksid vähem respekti - elust enesest - kui need, kes on nooremad. Nii nad näevad kõiki, kes on üle teatud ea piiri, kui vanu kõbisid, eelajaloolisi, ära kuula neid ja isegi inetuid. VÕI, nagu filmitööstus välja jahvatab; et vanem inimene on tavaliselt seniilne; nii nad neid meile ette kujutavad. Nad on loonud Peeter Paani kultuuri, kus keegi ei taha vanaks saada. Piisab vaid sellest, kui näha, palju raha plastilised kirurgid teenivad; tohutut raha, et inimesi noortena hoida. Pole tähtis, milline sa välja NÄED, muutused on need, mis loevad. Sinu siseorganid ja muu vananeb sellest hoolimata. Kuid see on just see, mida nad tänapäeval näha tahavad; noortekultuuri, sest just noorus võtab vastu ja aktsepteerib muutusi kõige kiiremini. Ja nüüd on meil vanem generatsioon, kes üritab kohaneda ja olla trendikas koos noortega.

Depopulatsioon

On loomulik käitumine nende poolt, kes on võimul ja kellel pole ka muud suurt teha, alati vaadata tulevikku ja mõelda oma ellujäämise võimalikkusest. Jätkusuutlikkus ainult seda tähendabki, sellepärast nad treenivadki rahvamasse aina vähem sööma ja aina vähem tarbima, liikudes uude, post-konsumeristlikku ühiskonda, loomulikult seni, kuni nad vähehaaval maha surevad teatud ajaperioodi jooksul. Lääneriikides on nimelt suurem enamus rahvast juba steriilne ja see on läbi viidud kui varjatud sõda, nähtamatu sõda läbi toidu ja vaktsineerimiste.

Sa ei hakka tipus korraldama rahvastiku vähendamise konverentse 1920ndatel ja siis ootad käed rüpes 80 aastat. Ei. Neil on maailmatasemel kohtumised, sest nad teavad, et nad peavad rakendama oma plaane ja nad teavad ka, et nad ei leia rahva seast selleks vabatahtlikke; seega nad lihtsalt viivad selle läbi.

Statistika tõestab seda kõike. Ja mitte ainult seetõttu, nagu Chales Gaulton Darwin ütles: kui me suudame hävitada pereühiku ja julgustama naisi ostma autosid ja omama nende endi isiklikke maju ja elama elustiili, kus akumuleeruksid materiaalsed väärtused, asendades sellega abielupartnerit... - neil hakkab vähem lapsi olema ja lõpuks nad ei soovigi neid. Seda on juhtunud juba üle Läänemaailma. Uuringud tõestavad seda; ligi pooled küsitletud naistest ütlevad, et ma ei soovigi lapsi saada, mis on loomulikult nende õigus. Nad ei soovi seda, parema meelega on neil nende vabadus püüelda ja olla ilus igavesti. See on suur idee naiste peas, nad ei näe ennast vananemas. Mõned noormehed samuti teatud ajahetkel tajuvad sama asja, nad ei näe end vananemas. Nad tahavad olla igavesti kui Peeter Paan ja taluvad vananemist kohutavalt-kohutavalt halvasti.