Surnud mehe laulud

Mitte miski pole see mis näib. Alati on asjad ja nähtused hoopis midagi muud, kui neid lähemalt uurida. Meiega mängitakse suurt malet. Ja alati polegi tähtis, malenuppude isikupära, tähtsam on see, mida nad esindavad. Seetõttu on neid on võimalik asendada. Ja paljud inimesed surevad teada saamata, et neid elu aeg ninapidi veetud.

Kuuldused Paul McCartney surmast hakkasid ringlema 1969 aastal, ajal, kui biitlite omavahelised suhted said üldsusele tuttavaks. Kirjapandud versioon sellest loost ilmus ühe kolledzhi ajalehes, 1969 aasta sügisel, kuid täpne kuulujutu allikas on tundmatu. Lugu sai uut tuld alla, kui üks Detroidi raadiodiskor sai kummalise telefonikõne, talle helistas keegi tundmatu mees, kes kutsus end "Tom'iks" ja ütles, et Paul McCartney suri 1966 aasta autoõnnetuses ja asendati teisikuga. The Beatles jättis järgnevalt mitmeid vihjed nende albumitesse sellest pettusest. Näiteks albumi Abbey Road kaanefoto, kus biitlid teed ületasid, kujutas endast matuseprotsessiooni, kus John on pastor, Ringo surnumatja, Paul surnu, ja George kui hauakaevaja. Samuti ütles helistaja et biitlite laulud sisaldavad vihjeid Pauli surma kohta, näiteks nende pala "Revolution 9" kõlab tagurpidi esitatuna, nagu öeldaks: "Turn me on, dead man".

See kuulujutt hakkas nii laialt levitma, et ajakiri Life saatis meeskonna Shotimaale Pauli otsima ja temast pilte tegema. Paul oli põgenenud sinna oma farmi ja ei olnud sugugi õnnelik reportereid nähes. Kui seltskond lähenes tema farmile, siis sai Paul vihaseks ja viskas fotgraafi ämbritäie veega, kui see temast pilti tegi. Reporterid lahkusid kiiresti ja Paul saades aru, et fotod jätavad temast negatiivse mulje, läks neile järgi. Vahetuskaubana oma vihahoo pärast lubas ta Life'ga intervjuu teha. Järgnevalt ilmus temast lugu ja kaanepilt 7. novembril, 1969, mis lükkas ümber Pauli surmakuuldused.

Samal ajal ilmus fänniajakiri tugevdas mitmeid elemente Pauli surma kuulujutust. Loos Pauli surm: Suur pettus, mindi detailidesse Pauli surma asjaoludest. Nimelt Paul suri autoõnnetuses kell viis hommikul, neljapäeval, 9. novembril, 1966 aastal. Tema pea sai nii tõsiselt vigastada, et tema identifitseerimisest ei piisanud isegi hambakaardist. CIA kavandatud operatsioonis pandi Pauli asendama mees nimega William Campbell, kes võitis Paul McCartney teisikute konkursi. Väikse plastilise kirurgia abiga võttis William Campbell Pauli koha ansambli grupis. Operatsioon oli õnnestunud, väljaarvatud väike arm ülehuule kohal, mida varjati valevuntsidega.

Sellest hetkest muutus biitlite repertuaar ja imago kardinaalselt. Lihtsakoeliste poplaulude (à la "ta armastab mind, jee jee") asemel tulid sümboolse tähendusega kontseptsioonilised albumid. Laulud olid täis viiteid mitmesugustele narkootikumidele ja nendest saadud "kogemusele". Isegi nende albumite kaanekujundused olid tulvil erinevaid vihjeid, näiteks Sgt Pepper Lonely Hearts Club Band' il seisid biitlid justkui lilledega kaetud haua serval, millel oli basskitarr.  Bänd lõpetas sellest ajast igasugused avalikud esinemised kuni oma lagunemiseni ja tegeles ainult stuudioloominguga. Operatsioon teisikuga õnnestus hiilgavalt, kuigi tänini on ilmunud teatavaks mitmeisuguseid tõendeid pettuse kohta, on ansambli The Beatles legend (palju neid legende veel on?) jäänud avalikkuse silmis puutumatus.