Teaduslik orjastamine

Iidsed ajad, kuni päris moodsate aegadeni sõltusid religioonidest, mis andsid ja kindlustasid kultuure, st kui sul kõik teevad samu rituaale, kasutavad samu käibefraase, siis sa tunned, et sa kuulud kuhugile, ja kui sa tunned, et kuulud kuhugile, sa sulandud kultuuri. Sa absorbeerud läbi selle. Sa tunned kuulumise turvalisust. Kui me tunneme, et me ei kuulu kuhugile, siis on see sümptoom haigest ühiskonnast. Need kindlustused, mis meil on, ei pea vastu loogika, ajaloo ega väärtuste testile ja isegi need, mis püsivad pikka aega; nagu religioon, muutuvad läbi sajandite. Näiteks kristlus, mida Läänes praegu praktiseeritakse, on nii ähmane ja kauge varajasest kristlusest, kui võib vaid ette kujutada. See on peaaegu erinev organisatsioon ühtekokku ja sama on iga muu religiooniga.

Peamiselt 16. sajandi saabumisega, me leiame, et inimkonna jõudeklassid eriti hakkavad eksperimenteerima teadusega. Kuningate ja kuningannade kojad hakkasid toetama haritud inimesi, kes uuriksid loodust. Nende peamine mure polnud tegelikult see, et nad tahasid teada, kuidas lilled kasvavad. Nad tahtsid teada, kuidas asjad töötavad, et ühel päeval üritada saada kontroll asjade üle, kuid peamiselt inimkonna enda üle. Selline oli alati eesmärk, sest kõikide aegade juhid on kartnud rahvahulkasid.

Mida ekstravagantsemalt nad seadsid joone rahva vahele, nende sissetuleku ja elustiiliga, seda enam see eristus üldisest rahvast. Lõhe laieneb rikastele tipus ja suurenev vaesus põhjas, seda enam närvilisemaks nad läksid; seetõttu panid nad kogu oma lootuse viisidele, kuidas manipuleerida rahva mõistusega, et seda kontrollida. On olnud mitmeid hästituntud teadlasi, kes on olnud seotud ja palgatud suurte fondide poolt, mis on kõigest fassaad eliidile, et uurida inimvaimu ja kuidas seda kontrollida, ja selleks on iga teadusharu kasutatud. Iga biheivioristide osa psühholoogias on tugevalt finantseeritud, näiteks, samahästi kui kõik muud harud psühholoogias, ka nende väiksed erisused. Kõik seda sellepärast, et nad ei saa midagi kahe silma vahele jätta. Kõik andmed on vajalikud ja selletõttu ei hävitata teadmisi kunagi mitte ühegi tsivilisatsiooni juhtide poolt.

B. F. Skinner oli hästituntud biheiviorist, kellele lubati teha asju inimestega, mida inimestel rahva seast poleks kunagi lastud läbi viia. Põhjuseks oli see, et ta oli selleks valitud ja toetatud, ning finantseeritud selle tegemiseks, kasutades seaduseauke, sest need seal tipus on selleks käsu andnud. Ta isegi eksperimenteeris omaenda tütrega ja pani ta puuri. B.F. Skinner oli tõeline "teadlane" , kuhu teadus üldse minna saab, sest ta uuris kõiki andmeid kiretult, et avastada, miks teatud asjad toimuvad inimelus, miks loodus on nii nagu ta on, ja peamiselt avastada, kuidas on võimalik inimkäitumist ette ennustada teatud situatsioonides.

Üks raamat, mille ta kirjutas, on "Biheiviorismist" (About Behaviorism), mille aluseks on darvinistlikud printsiibid ja kus peatükis "Kontrollides sotsiaalset keskkonda" ütleb ta nii:

"Inimesed on kannatanud nii kaua ja nii valuliselt kontrolli üle, mida nende üle on kehtestatud, et on lihtne aru saada, miks nad on nii kibedalt igasuguse kontrolli vastu. Lihtne kontrollipraktika analüüs, selline nagu eelnevas peatükis, on kergelt rünnatav lihtsalt sellepärast, et seda on võimalik väärkasutada kontrollijate poolt. Kuid pikemas perspektiivis iga efektiivne vastukontroll, viies indiviidi "vabastamiseni" on võimalik saavutada ainult läbi selle konkreetse teostuse, ja see peab baseeruma inimkäitumise teaduslikul analüüsil. Me peame kindlasti alustama faktiga, et inimkäitumine on alati kontrollitud. "Inimene on sündinud vabana," ütles Rousseau "ja on kõikjal ahelates," kuid keegi pole vähem vaba, kui äsjasündinud laps ja vabaks ei saa ta ka vanemaks kasvades. Tema ainuke lootus on, et ta saab sellise loomuliku ja sotsiaalse keskkonna kontrolli alla, kus ta võib teostada enamiku oma geneetilistest andest, ja nii tehes saavutab õnne kõige edukamalt."