Uued imerohud

Värskelt kokkupandud muusikagrupp ja selle "elustiil" imas tuhandeid ameerika noori kultusesse. Ameerika noorus kulges läbi radikaalse revolutsiooni, ise sellest aru saamata, samal ajal kui vanem generatsioon seisis abitult, võimetu kriisi põhjuseid tuvastama ja seega reageerides selle esinemisel kohastumise suutmatusega, kui kõikvõimalikke narkootikume, nagu marihuaana, lüsergiinhape dietüülamiid ehk "LSD", mida varustati nii sobivalt Shveitsi farmakoloogiafirma SANDOZ'i poolt, peale seda, kui üks nende keemikuid Albert Hoffmann avastas selle käigus, kuidas teha sünteetilist tugevatoimelist taju muutvat narkootikumi. 300 Komitee rahastas projekti ühe nende panga kaudu (S. C. Warburg) ja mille Ameerikasse tõi filosoof Aldous Huxley.

Uut "imerohtu" levitati peagi "näidis"pakendites, miaa jagati tasuta erinevate kolledzhite kampustele üle Ühendriikide ja "rock"kontsertidel, millest sai peamine vahend narkootikumide kasutusele viimiseks. Küsimus seisnes vaid selles, millega Narkootikumide Õiguskaitsebüroo (DEA) sellel ajal tegeles? Tõendid viitavad sellele, et neile anti käsk jääda passiivseks.

Mida enam hakkas uusi briti "rock"bände Ühendriikidesse saabuma, seda enam hakkasid rockkontserdid saama kindlaks osaks noorte sotsiaalsest kalendrist. Tandemina nendele "kontsertidele" hakkas noorte narkokasutus proportsioonaalselt suurenema. Ebakõlaliste tugevate rütmide põrgulik hullumaja tuimestas kuulajate meeli, nii et neid oli kerge veenda uusi narkootikume proovima, sest "kõik teevad ju seda". Grupisurve on väga tugev relv. Uus "kultuur" sai maksimaalse kajastuse shaakalliku meedia poolt, ning see ei läinud konspiraatoritele sentigi maksma.