Monarhi liblikad

Kui kõik tundub olevat maailmas tagurpidi, tundub vähemalt rock- ja popmuusika ning popkultuuri mitmesugused väljendusvormid olevat turvaline pelgupaik maailma inetuse eest, kuid võta näpust. Sa oled sattunud vihma käest räästa alla. Muusikatööstus on koos filmi- ja meelelahutustööstusega võimsamaid relvi selles vallas, mida nimetatakse mõistuse kontrolli tehnikateks.

Me oleme näinud palju suuri artiste tulnud ja läinud läbi aastate ja nad on mõjutanud meid väga erineval viisil. Meil on kõigil omad lemmikud, keda me vaatame "alt üles" ja imetleme. Nad on suur osa laste ja teismeliste eludes. Fritz Springmeier'i and Cisco Wheeler'i raamatus "Illuminati valem, mida kasutatakse avastamatu totaalse mõistuse kontrolli orjade loomisel", selgub, et muusikatööstus kubiseb artistidest, kes töötavad mõistuse kontrolli programmeerijatena. Rockmuusika tööstus algas Elvis Presley'st, kes oli ilmselt programmeeritud ori ja kelle programmeerijaks oli tema mänedzher, kõikjalviibiv "kolonel" Tom Parker.

Äärmiselt keeruline traumal põhinev mõistuse kontrolli tehnika, koodnimega MK ULTRA, tuntud ka kui Monarhi (MONARCH) programmeerimise abiga luuakse killustunud eneseteadvusega inimesi, kelle teadvus on jagatud sektoriteks, kõik erineva personaalsusega. Erinevate sektorite käivitamiseks kasutavad kontrollijad erilisi "päästikuid", milleks võib olla mõni sõna, lõhn, pilt või heli. Seda isikut on võimalik panna tegema seda, mida iganes tema kontrollija soovib.

Sageli alustatakse sellise isiku progammeerimist väga varakult (sageli pärinevad need Disney korporatsiooni "vabrikutest"), varajasest lapsepõlvest. Temast kujundatakse täiuslik hüpiknukk, kelle abiga on võimalik ellu viia mis tahes manipuleerijate plaane. Seetõttu saab neist teha täiuslikud pop- ja rockstaarid, kes kunagi ei ütle ei ja kelle näol on igavene naeratus. Või mistahes muu vajalikuks peetav ilme. Ja nende "tähtede"(järgnege tähtedele!) abiga hävitada terveid generatsioone, ässitada lapsed oma vanemate vastu, teha neist alko- ja narkosõltlased. Lõhkuda arusaamad ilust, harmooniast, kunstist ja moraalist. Produtseerida pidetuid, heitlikke inimesi, kes jooksevad ühe moevoolu juurest teise juurde, üritades meeleheitlikult kaasaegsed olla. Tragikoomiliselt. Ja vanemad jooksevad laste sabas, sest nad soovivad kas või mingitki autoriteeti nende silmis pälvida. Kuigi tegelikult vaid maksavad laste üleskasvamise eest. Sest nende mõistuse omanik on juba ammu keegi teine.